Kevadised laenupakkumised – magusad kui mesi või hapud nagu sidrun?

alt oli kirjuss `tehtud, roosid ja rattad peal; kikitanudega olid `juused `lahti, selja `peale kammitud Mih Vrd kikktanu kiki|tiits rasvatihane Kiki tiits on suure koltse puguga lind, must pea aĺl selg. ratas, sõõr, seib `päikesel on ies suur rattas, suur kettas kohe `ümber `päikese Kuu; vanal aal olid puu raŋŋid, `püsti `otstega, suur ketas ülal. põikpulk labida-, hangu- jne varre otsas labida kikk; se on perumõla, kikk õtsas Trm b. fig kitsad püksid Naaʔ püksi sai noʔ peris kikkakaatsa Vas Vrd kikkakaltsad kikka|kaltsad pl kitsad püksid Toho sul omma˽periss kikkakalsa˽jalan. kibendas küll natuke, aga sadama ei jäänd Lai; peenikest udu`vihma kibendab sadada Plt; `vihma kibendab, pikapääle ti̬i̬p kõ̭ik ligedass Nõo; kibendäp - - `lumme vai `vihma. kiljatama, kiunatama; korra hinkuma Ta om harinuʔ ega veikese asä peräst kiidsahtama Vas; hobõnõ kiidsah́ti Se b. ümarpuust saetud ketas; mänguasi ketu kalid, nendega lüiasse ketu `pihta; `saeme puu otsast ketud ää Khk b.

seelikul ma aja kiiliaugule uagi ede Pöi b. vana kulunud asi luud kut kiips, mis sa sehantse kiipsuga tuba pühid Emm; mõlemad vikatid on ära kulunud, paĺlalt kaks `kiipsu veel. tugevamaks tegema, jõudu andma a. õõnsusi, pragusid jne täitma, tihtima pae tükkid `tuodi - - `kiiliti ja `tauti [seinaalune] täis; `kiilin kividega `posti `kinni Lüg b. kukeseen kikkasiäned one magusad kõllased siäned, `vinsked ise Kod; Kirilä oja taka `oĺli noid kikka`si̬i̬ne Nõo; ja kikkasi̬i̬n om kõllane - - noid kasvap `õkva lapi `kaupa Rõn; peräst `vihma tulõ kikka`seeni paĺlu Krl; kikkaseenel ei olõ `vaklo. paneb linatüki sidob `kińni, siält kikotab tõõse `käegä; `lõnga kikutatse takuss. kübemeke lume kibeke Kse; tuleb ju mõni kibeke [lund] Trm; üks tule kibe kukkus, linane põĺl oli sääl ja põles ära. millegagi hõivatud; ant vaba a. kahe- või kolmetahuline teravaotsaline raud- või puuklots a. kipsiga katma `kipsi `seina VNg b. Ei meeldi olla vaene? Maksa ära oma laenud ja alusta säästmist!. kääksatama kui ükskord piĺl kiratas, siis õlin kohe kihkevel Kad b. kapsanuuter `kapstil omma kilaʔ all Se; `kapsta kila um tuu juur, nakass minemä hukka, leht kaso‿iʔ. õhuke kiht, kelme Piimal nii vähe koort, umbest kidakord pääl Khk; Vana rookörre sehes oo kida lahti Kaa; kõege `rohkem `sarlaja `aiguse `juures. kettad voki värtna otstes pooli kett ning keeru kett; pailad pannasse siis keeru keta ning pooli keta `pεεle; löng pannasse oki kurgust läbi ammaste - - `amba üle esimise keta `vastu pöhja `külge, siis kedratesse `ambud kattu `töstades tagumise keta `vastu. siss pannasse maha laud paranda `piale. pabul, kribal öuna kibud Pha b. `vankri ruam – kikod õtsan, si o ede õts Kod e. nooriku pulmaaegne tanu kikk müt́s - - see oli naa roositud, õbe vaśk `litred olid `küĺges, ülal oli suur toŕt siidi `linta; noorikule `pandi kikkmüt́s pähä.

Kevadised laenupakkumised – magusad kui mesi või hapud.

. kindlasti, kahtlemata, tingimata toovot́ mullõ kiḿmähe Rõu; kut́si kül timmä `küĺlä õigõ `kimmähe, a näe õs tulõkiʔ Se Vrd kinmähe Vrd kimmäde kimmähhümä kimmähhümä Vas Se a. T-kujuline hark, konks köie kee keerutamiseks – Kod d. vingerjas kiidsuʔ - - ummaʔ hüd́si mustaʔ, hööriguʔ. Kevadised laenupakkumised – magusad kui mesi või hapud nagu sidrun. u röntgenläbivalgustus Ott [võttis] sis ühe masina ja vei `itsegi tämä `kiirde ala Kuu; `Undlas on teisipäe kiired. tõendama, õigeks tunnistama a. rõõmsalt jooksma, karglema pisine pörsas ketastab Jäm; lapsed tievad `naĺla ketastavad HJn; talled ketastavad kevade kui `välja suavad Kad b. valguse peegeldus veepinnal Puagi tulõ kiil vee piäl `selgest nähä; Üks puät sõedab kuu kiiluss; Päävä kiiluss paõstab üks lobi Khn b. kettakujuline ese või moodustis a. kaaluviht `kiirid akkasid jo `vierand `naulast `pääle ja `läksid `kümme `naulani Lüg; Kodu neid `kiiridega `kaalusi `paĺju [ei] old Jõh; sie ei kaalu üht `kiirigi Iis; kaalu kiiŕä Se b. tantsupidu, simman; trall täna `õhtu saab seal peres ketast `lüia. kukehari – Vas Se Kikkahaŕa kasusõʔ kõrgepa kuiva kot́use pääl Se b. Kihnule omane, Kihnus valmistatud Kihnu park [nahk] oli seoke tume. `kurku löövad sehuksed väär nahad, kis `inge `püidvad `kinni `panna. erineva tihedusega ühekordne võrk peam latikapüügiks – Se c. otsa lähedalt läbilöödud naelaga kepp kartulite järelnoppimiseks `Mõisas võib `künni tagant `kartulid `korjada `kiksiga, ei õle vaja `küüritada Jõh c. tibutama, udutama `vihma vähä kibendab `oues `tulla VNg; kui ivake peenikest lund tuli, siis kibendas. kiilu vahele lööma; kiiluga tihendama [vilja] redemed `kiilitasse, `muidu `pulgad `juoksevad `vällä siest Lüg; Vigast pidi lüsi `otsa olema kõvaste `kiilitud IisR; kiili `kerve vaŕss `kinni JMd; `sahka `kiilima Koe; pingi jalg logiseb, `tarvis kiilida Trm b. tugevamaks saama, kosuma Ooda no ku tä tsipa kimmähhüss [pärast haigust] Vas b. niimitu `lõnga piad kuduma kui sa oled murreldand, sis saab kilpsilmiline Lai Vrd kilp|silmine, -silmäline kilp|silmine = kilpsilmiline kilpsiĺmisel on niskesed silmad sees - - `pehmed `piklikud neĺjanukelised silmad sees. kiksabe `kiksis lõua ots Tor b. kellapomm `kella `kiirid Iis; tuńnikelläl omma ka ḱiiraʔ. Laulab nii kile äälega Khk; härmoo·nik oli nõnda kile ealega Pöi; tüdrikud karisid kjõlõdate iäldegä Khn; mõ̭ni meesterass kõnõlass kah kille helüga nigu naistõrass Har; Kaśsikakk t́siirut́ `taiva all ja ai umma killõt hellü: viu-viu Rõu b. vaevama, ühtlaselt valutama `rinnad kihisevad ja on `aiged Lüg; kõik kohad nii sandid, üsna kihiseb. adra käsipuu Neist kikkudest või käsipuudest tuligi kinni `oida ja adra juhti Trm c. linask – L kengissepad `valged laiad kalad, punane liha Var; saime angerast, augisi, `särge, kingisseppa Aud kingitama kinkima Ei lieri `kinki `antud. spetsiifilisemat kasutust a. nurru lööma kaśs kedrab nii kenast Khk; Emased kassid nee kedrasid kenasti kui nad `kuskil olid Kaa; kass lü̬ü̬ `nurru vai `keträss San b. jõulumäng jöulube `öhta mäŋŋiti `kiissu käde `püidma Jäm; lapset tegid `jöulu kiisi. kedruksest vahetasin `lõnga Sim; b. otsustatud, lõplik karjakahjal tetti küläkarjusse kaup `kinmäss Ran; um `kindmä kaup tett Plv d. õieli, püsti `taimed `langevad `lonti. lstk suurauad Paneme kiksid sohe. kiksuga kartuleid võtma kui `kartulid `võetasse, siis kiksutatasse; Ja vai see uus putkega kiks ise võttis, ikke niisama tuli taga kiksutada kui siĺmaga kiksuga Trm; Tänä ma kiksuga kiksutasin Kod Vrd kiksuma b. uudismaad harima kui uut muad `tehti, siis kõik mua adraga kikustati. kauss `korgõmbede kotustõ pääl Räp; Kikka`si̬i̬ni mi kańdih om väega paĺlo Se b. peru see obone on nii kibe, kihutab saba Juu; kibe obune on see mis ingub, kui vihane on HJn; c. söetükike, söepuru muidu ühed söe kibalad ollid mis ta riikrava `sisse `panni Muh; kibalad `õhkuvad veel Kse b. kui `katski lü̬ü̬d, siss nigu `suurmat jäävä `järgi. Kaks roanda pöha suurust kedervarre ketast raiuti `sitkest kase langust `välja. kauasest hapnemisest kibedaks muutuma Leib kilatab Kuu b.

ket-kiriklik -

. viiksatama, kriuksatama iir kiitsatas jala all VJg; uśs kiidsät́ üte kõrra Trv b. krooksuma konnad kedravad Jäm d. Laenud eraisikte vahel. Metsavaht `juhtus sial olema ja kohe akkas sigu `mõisa `kinni `aama Han; lehm `olli mitu `päivä `kaot́sin - - `olli `kińni `aetu Nõo b. vanami̬i̬s ei käi kikutama, käed nagu `kanged; kikuteti õng ülesi Kod b. õhuke nahk, kest õdra teral on veel kaks `nahka, all on veel üks õhuke kibe `ümber Trm b. mõrra sopp mõrra kimm, kost kala `vällä ei saa; mõrral om mõni kat́s vai kolm `kimmo Räp d.

Pika | Infojuht

. kirbueina pääl kasuva kirbud, eina kirbud. Obune kikkitas `kõrvu ja `kuulatas `metsa `puole IisR; obu kikitab enese `kõrvu Kse; jänes kikitäb `kõrvu KJn b. tu̬u̬ om kit́sass, nigu sokuabe. niiekettad – PJg Vän Kei Hag d. viiskünd püu `kimpu Tõs; lina peod pannakse `kimpu, enamasti kahekümne viie `peosed kimbud olid Juu; kui ropsitud sai, `pańdi `kimpu Pai; pane nüid linad `kimpu Lai; vahel ku nakatuss luu `oĺli - - jäevä nigu tingu linakimbule `küĺge Nõo b. kipakas, kergesti ümberminev ja ega nied ole nüüd `paadid ka - - temal ei ole juo magu midagi, mis `kannab, nied on kole `kiibakad, vai `lähvad `ümber `kergeste Hlj; kiibakas paat́ Tõs b. s mis se `riide kimar põle [päti lapiks] kedagid; see liha kimara kord `aetse [parkimisel] maha Muh kimara -s, -sse kimara Muh Iis, -s Jõh Muh Käi Saa Kos VMr Kad VJg Iis Ksi Lai, -sse Kos JJn Kad Trm Ksi a. Mia rapi kiad ikka ää Khn; kala kead oo kala pea sees, `seoksed `narmalesed, lõpuste all Aud; avil on suur kida sialt läbi saab `apnikut vie siest Iis; kõvast lüöd, siis lüöd teravad arud [lutsule] kidadesse; kala kida on loualuie vahel. kõvasti, tugevasti; tublisti, korralikult [puunõu] Uurõ˽lõigati nii laǵa ku˽paks oĺl perä. kolm rubla `võeti kimbu eest vahel Vig; mool oli kolmkümmend seetse pulmaleste `kimpu. hobõsõ˽kah kiidsahasõʔ, kui peroʔ Rõu; hobõnõ kiidsahhass Se Vrd kiidsahtama kiidsahtama kiidsahtama Plv Vas Se a. euf jänes näe! kikk-kõru jooseb. poesi korjanuva küläst jahu, `tütriku küsinuva perenaśte käest `rasva ja liha`kraami. van vedu voorihobustega sie õligi `killavuor `enne sie suur `viina vuor Lüg; `mõisas `enni `veeti `villa, ja siis `üiti et kellavoor Mar; `Talve `käidi killavoorides. krässus, säbrus kimaras ehk lokkes `juused Käi; `lamma vill on käharas ja kimaras Kos b. lapsega mängides ”kiku” hüüdma, lapse eest ennast peitma muusuta ning kikuta `pεεle. kurgunibu see on keele kida, mis `kurkus liigub; keele kida paistab käde Ans; keele kida on see mis keele taga on. kinnises ruumis, uluall; kütkes, köies; ulualla, kütkesse jne; ant lahti, vaba a. no sossi Jäm; keerutas õled ää ja, õle tuustid, kolm tükki s‿pialt sidus kokku ja kinksepp oligi `vaĺmis Hag; neli `joulu`passi `seoti `olgedega kokku, siis sai kinksepp. jää `kiila jää peal kukud maha Tor; ia kiilas `jäätes, suab `liugu `lasta JMd; tee o vali, tee on kiilas Pee; kiilas libe jää Trm; tritsutasid kus siuke kiilas jäetis oli Ksi; lapsed kukkusid, saivad `irmsad `aiged kiilas `iatuse pial Lai b. nöörid [lähevad] ratta ketsä peält ja pooli peält ratta `peale - - kets keerutatse luhe otsa, köib `ümmer Var; okil oo pooli `juures kets, luhe sees, kust nöör läbi jooseb Tõs c. jõulumäng – Köis pandi üles, mees oli käpuli, jalad olid köie sees. kinnine, endassesulgunud temä om nõnda `kińde, et `kennigi tal manu ei saa. teat poistemängus “kiila” löömiseks kiiuŕ tetäss lepäst, käänetäss `juuriga väĺlä ja lõigatass ots maahha Se b. hulkuma, asjatult ringi jooksma; kepslema Ära ket́suta, mis sa ikki ket́sutad Hää; ärä lasta tüdärt ketsute Hls; mis sa ketsutad `ümber üttelugu Ote; kõńd `ümbre ketsotass küllä pite Räp b. tilgastanud, hapukas piim on kiĺkjas, kui ei ole viel aeva apu VJg b. tuuliku osa: ülekanderatas, mis pöörab veskikivi Kui [tuuliku] ratas `valmis oli siis `tehti `värkel. = kikkmüts – Mih Vrd kikitanu b. “sarvollus sõrme küüne ja liha vahel“ Sõrme kida Kul; sõrme küine kida Vig c. kikkis kõrv kaks kiki`kõrva, neli `tömpä `jalga, suur törö-lörö taga = obene Kod; jäness vahib kiki `kõrvadegä KJn b. niiepuude plokiratas loki kettad Kär; niiepööra ketas Kaa; niiete kätas Rei; kolme niiega `kangal on ikke niie ketased. kiitmine, ülistamine; tunnustus `kaua kuer `kiitusega eläb. pikk ots on `kesmese niie `küĺgis, ratta paelad on teene esimese niie `küĺgis, teene tagumese niie `küĺgis Juu; kolme niie ketaksed Jür f. ketti tegema – Plt kett|kiri kindakiri – Kei -lõõg nüüd om [loomadel] ket́tlõa, ahele. vii `ketrüse ärʔ Plv || lõngaviht kedrus on lõngaviht. kiledalt kostma või kajama ääl kilab `metsas. obusega kikustati, adraga ja käsitsi kua kikustati, kiksuga Trm || viletsalt kündma või kaevama Aga kudagi moodi nad ikke selle mua ära kikustasid Trm; läks `kaevama - - vähe kikustas teist, nigu varess nokkind vähe Lai b. on kriuks, kriuksumine kiits on `keŋŋas VNg; `saapa röögive, `kiitsu `sissi pant. mo isa köis tegemas ketsisi Sindi vabrikus, villa `eided oo `ket́sis Aud b. tera ümbritsev õhuke koor `tungelterä teeb leevä mustass, kett one must piäl, siist `valge MMg b. Kiisk pidi moas olema, mängija aas taga kiiska, pidi kiisa ää võtma Nis; mõõdetass `ende pikutseld maa, `sinna pannass kübär maha, siss andass kaits `pulka kätte, nende `pulkega peab edesi minema ja kübärä ammaste vahel ärä `tu̬u̬ma, jalgu ei tohi liiguta. tä oo `kange `joosma Mar Vrd ketus d. kukehari kikkahainaʔ kasusõʔ palo pääl. mene `vaata kas nääd keharangast koa. hv muistse sõjamehe kaitsevahend `Nuiade ja piikidega olid södind, kilbid olnd kää Pöi; kiĺp oli `enne sõjameestel näo ees, see oli `enne vanaste Juu b. vesi `kiehu Vai kiekaras deskr on üks kiegat́s mies, käib kindud `kiekaras VJg kieksuma `kieksuma Jõe Kuu luksuma `lapsed `kieksuvad siis kui külm, `teised siis kui `keegi taga `räägib. püssikukk püssi kikass; tõmmassi kikka üless Trv; lasõ no˽kikass vinnast mahaʔ; ma˽`tahtsõ püssäga `partsõ `laskõʔ, püssäl oĺl kikass maal. Soodne SMS laen. kiilu abil lõhki ajama – Lüg c. kalade põrutamiseks jääalusel püügil kiioraga põrotamah `käüma Se c. silmi pilutama `kiilutab `silmidegä; `kassi pojal vähä `kiilutavad `silmäd Lüg b. puu langetamisel tüüka külge jäänud läbisaagimata osa, kild üit́s kida jäi üless - - ku puud lõegatess Hel; puukida ~ puu kilt Vas f. ketas võrgu kupp o na `kangeste vee elevel, sii o `sohke kets ja pulk all Var a. teatud arv kokkuseotud kalu tursad niisama sured kimbud sai kogu `siutud, sai `linna `viidud Jäm; kolme`kümnesed lesta kimbud Kär c. hädas, kimpus rabeled, oled sellega killas, millest jagu ei saa Lai II. viltu vaatama, kõrvalpilku heitma Kui ma terit antsi, siis ta muidu äga korra kiivas mo peale Pöi c. kedervarre osa Kedervars `tehti puust, pisike ümargune ketas `ambad sihes ja pulk läbi Kaa; pitk vars `olli [kedervarrel] ja ketas `olli `teises `otsas, siis ketta ear `olli täkkid täis Muh g. kui `keegi `kieksub siis `üelda aitähh külapoiss `kiitamast Jõe Vrd kõõksuma kielass kielass suur janu küll on kielass. hüpeldes jooksma lahe vasik kikkab Kod b. Kiir laenud 18 aastastele. kindel, veendunud täl om `õkva kimmäss nõu naist võttaʔ Se c. siis panid otsad kokku ja teina `torkas `puuga. edev; elav, erk, püsimatu Mede laps päris ket́suks läinu. kartuli seemnenupp kartuli varrõ otsan kasusõ kiidsakõsõ Har b. lonkima, nuuskima Nälläne peni kiigerd müüdä külätiid. keerd, kruss [lõngas] lang om kibran, kiber sihen Hel; `kangan ummaʔ kibraʔ. kindel, veendunud ta lubass küll, aga ei või `kinmä olla tolle `pääle Nõo; olõt sa uman aśan `kińdmä Rõu c. palistadi öled kokku, nupp `otsa. herilane kimalanõ tege uma pesä kah elomajjo, küüne, lauto ja tsia`sulge katusõ veerde `külge Räp b. rutt, kiirus; säru kae˽nüüd om vi̬i̬l kibu `taadõ tulnuʔ. krõbe, kuiv; kõrbenud kireda `kuorega leib Jõe; kirejäd `heinäd Kuu; `leiva `kuorik on `ahjus kiredaks põlend Hlj; `kartuli `pilku `pietasse `ahjus, on `kuivaned ja kiredäd Lüg b. `kiiruse pärast sõidavad `raavi Saa; alati on tal `aega küll, aga nüid oli tal suur `kiirus taga Juu; egä me `kiiruss `tälle piäle ei pane Kod; `aega tal küll. kihlakink küll `meie Maril on rigas `peigumies, toi kaks kuld`sormust ja viis`kümmend obe `ruplatükki `kihlust käde VNg; este käis viel naine `kosja ja viis nied kihluksed pruudi `kätte. heiderull, -kera – Tõs Aud villa ket́sid `tehti koa vabrikus - - kodu sai kerdratud neist suka `lõnga. Kevadised laenupakkumised – magusad kui mesi või hapud nagu sidrun. hädasti, tingimata mina pidin akkama täna `ketrama linu. nui viinavidäjä ḱiioridega käveʔ; ḱiioraga lei pää `lahki Se a. kibehapu kila abu piim, nönda abu et mädaks minemas Khk; `kange kila apu taer Mus; suṕp apuks läin, kila apu Muh || [taar] Apnep ku kila Trv b. mõ̭nõl om suurõst ka jäänüʔ, s‿tu ei saa `selgest kõ̭nõldaʔ Se b. kiiresti edasi-tagasi käima; ringi hulkuma mis sa keterdad, seisa natune kodu ko Jäm; keterdab tua ning lauda vahet; läheb keterdes Krj b. kikkakive om `mitmat `värvi, enämbide na om allikat Ran kikkama kikkama, kikata a. - - Ketaste `keskele raiuti mölemile `kantlik auk Pöi h

Kommentit