Laenamist ei tuleks sugugi häbeneda

Selle järgi saab planeerida laenuperioodi. Arusaamisele, et eelarve tasakaal on Eesti jaoks ülimalt oluline põhimõte, jõuti aruteludes, mis algasid juba enne Eesti taasiseseisvumist. Laenamist ei tuleks sugugi häbeneda. Enne laenamist uuri erinevaid pakkumisi tingimuste ning laenusummade kohta meie võrdlustabelist, kust on võimalik lihtsasti leida nii kõige odavam laen kui ka näiteks enim tagasisidet saanud laenupakkuja. Laen ilma panga väljavõtteta Moneti.ee. Meil tuleb olla eelarvepoliitikas tasakaalukad, sest ajad on maailmas ebastabiilsed.Jätame suuremad laenamisvõimalused ajaks, mil Eestil pole enam kasutada suuri ELi rahalisi vahendeid. Aga seda tuleb teha kaalutletult. Tulemus: Läti pidi pöörduma abi saamiseks IMFi poole, majanduses tehtud kärped olid oluliselt karmimad kui Eestis ning seetõttu tuli ka kosumine mõnevõrra hiljem. Kui kehvadel aegadel võib teatud ulatuses minna eelarvega nominaalselt miinusesse, siis headel aegadel tuleb saavutada eelarves ülejääk. Üldjuhul tasub alati vaadata aastase intressi asemel päevast intressi, kuna tegemist on lühiajalise laenuga. Laenamist ei tuleks sugugi häbeneda. Kindlasti kasuta ka võimalust laenupakkujaid hinnata ning jagada oma kogemusi. Eelarve puudujääk ei tähenda alati laenamist, puudujääki võib katta ka reservidega. Tihtipeale kiputakse unustama, et tootmisvõimalusi ei määra üksnes masinad ja seadmed – neid saab tõesti üldjuhul juurde osta –, tootmisvõimaluste olulisimaks piiriks on töötajad. Just see, et Eestil olid reservid ja aastatepikkune praktika ja tahe hoida eelarvet tasakaalus või ülejäägis, eristas meid Lätist, kus polnud reserve ja kus isegi majandusbuumi ajal tehti puudujäägiga eelarveid. Elion laen. Buumi tipus jõudsime seisu, kus hinnatõusuga pöördvõrdeliselt langes ehituse kvaliteet. Kuigi vahepealsetel aastatel tundus, et saab ka laenud korstnasse kirjutada, on nüüdseks selgunud, et päris nii ikka ei saa. Tagasi tulles selgus, et tuli mitu aastat toituda makaronidest. Eesti teab oma kogemusest, mida see tähendab. Nad vastavad, et kvalifitseeritud töötajate puudus.Eestil on lähiaastail kasutada mitusada miljonit eurot ELi eelarvest, mis üpris tõenäoliselt toob kaasa ka mõõduka hinnatõusu kiirenemise. Hälbimise lubatav ulatus sõltub majanduse seisust: väga kehvadel aegadel on võimalik suurem nominaalne miinus kui mõõdukalt kehvadel aegadel. Olukorras, kus tootmisvõimsusi napib, toob lisaraha majanduses kaasa üksnes hinnatõusu. Laen tuleb alati tagasi maksta, ka riikidel.

Laenamine on põhjendatud juhul, kui saadud raha kulutatakse viisil, mis tulevikus tähendab kas väiksemaid kulutusi või suuremaid tulusid. Viimast täiesti põhjendatult: majanduskasv on olnud võimalikust madalam.Võtmetähtsusega on siin sõna „võimalik“. Praegu pole valitsusel eelarvepõhimõtete muutmiseks õiget põhjust ega volitust. Tõsiasi on aga see, et maksud pärsivad majanduskasvu ehk heaolu suurenemist.Laen iseenestest ei ole halb. Laenates elatakse alati tuleviku arvelt, emotsionaalselt väljendudes laste arvelt.Laen tuleb tagasi makstaPõhjus on lihtne: laen tuleb tagasi maksta, mida suurem on võla tase, seda rohkem kulub tagasimakseteks ja intressideks maksudega kogutud raha. Me mäletame, millega see lõppes: majanduskriisiga. Nimetaks siin Küprost, Portugali, Hispaaniat ja Kreekat. Just sellise põhimõttena on Eesti seadustes juba praegu kirjas: struktuurselt ehk majandusolusid arvestavalt peab eelarve olema tasakaalus või ülejäägis. Aga tööealiste arv on Eestis languses, täiendavate inimeste palkamist piiravad nende ebapiisavad oskused, mida ei saa kiiresti omandada. Tark oleks see raha siiski säästa, sest majandusolud võivad muutuda halvemaks ja säästudes võib olla üpris palju abi. Nii riikide kui ka inimeste puhul on täheldatud, et lihtsalt ja odavalt saadud laen tekitab kiusatuse veelgi laenata. Täpselt nii nagu mõtleb ettevõtja, enne kui otsustab investeeringuks laenu võtta.Riik peab laenamise juures vaatama ka suuremat pilti. Pere-eelarve mõistes siis säästudega. Samuti tuleb iga laenu puhul eraldi vaadata kõiki tinigmusi ning teenuste hindasid, et tulevikus üllatusi ei tuleks.

Keskpank käivitab novembrist rahatrüki, majandusse voolab.

. Kogume ja säilitame kogutud reserve, sest kunagi pole teada, millal neid hädasti vaja on. Vajate kiiresti raha summas 200 kuni 5000 eurot. Saage see firmast bestcredit!. Küsige ettevõtjailt, mis on suurim probleem tootmise kasvatamisel. Kuid viimastel aastatel on riigieelarve olnud struktuurselt ülejäägis, seda isegi kui nominaalselt on oldud puudujäägis. Kuid alati on küsimus, mis on laenamise põhjus. Tänapäeval ei ole tee-ehitus labidaga mulla viskamine, see nõuab päris korralikke teadmisi ja oskusi, ning selliste oskustega tööta inimesi Eestis kuigi palju ei ole.Laenamine ei ole patt. Väiksemaid ja suuremaid, tähtsamaid ja vähemtähtsamaid.. Kuigi meil räägitakse, et Lätis on parem, võiks seda paremust siis võrrelda palga- ja pensionitasemete alusel.Tark õpib teiste vigadest, loll ei õpi enda omadestki. aastast.Tõsiste majanduskriiside puhul ei ole väikeriigil võimalik laenata, seda isegi kõrgete intressidega. Üpris kummastav oli kuulda rahandusministrit teatamast, et kui raha jääb ühel aastal üle, siis tuleb see järgmisel aastal ära kulutada. Ka pered ja ettevõtted võtavad laene. Aga kiusatus püsib.Laenamisega saab majandust ergutada, kuid seda tuleb teha arukalt. See tähendab, et muudeks kulutusteks jääb võimalusi väiksemaks.

JUHTKIRI | Helme uus paradigma majandusseaduste küüsis.

. Mõelge neile kahjuks liialt paljudele juhtudele, kus väikse korteri asemel osteti suur, tagasihoidliku auto asemel liisiti suurem ja uhkem, võib-olla isegi kaks, elamine sisustati kõige moodsama mööbliga ning lõpuks mindi laenurahaga soojale maale puhkama. Laenu võtmine on pigem suurem otsus ning selliste olukordade puhul peavad kõik laenutingimused enda jaoks selged olema. Sellised laenamisega hoogu minekud on omased ka riikidele, kuigi tuleb tunnistada, et Kreeka näide on viimastel aastatel selliste riikide ridu kõvasti vähendanud. Arvestagem ka sellega, et enne põhimõtteliste muudatuste tegemist – aga eelarve tasakaalu põhimõttest loobumine seda on – oleks aus ja õige seda teemat rahvaga põhjalikult arutada, kas või riigikogu valimiste eel. Kiirlaenud 1 päevaga. Abiks laenajaleInimesed teevad otsuseid igapäevaselt. Eestis on tehtud minevikus vigu, nendestki tuleks õppida. Seetõttu on olemas ka eelarve struktuurse tasakaalu mõiste – see arvestabki majandusolusid. Infrastruktuuri ehituse järsk suurendamine seda ei too, see on võimalik üksnes ettevõtetes tehtavate investeeringute ja tootmismuudatuste järel.Pole põhjust ja volitustAga tuleks tagasi eelarve tasakaalu juurde

Kommentit