Üle kolmandiku Eesti elanikest teenib palgatöö kõrval lisaraha

Kuid kindlasti mängivad keskealiste väljarände kavatsuste tõusus olulist rolli ka isiklikud kontaktid teiste välismaal töötavate eestlastega. Sotsioloog Lee Maripuu osutab teiselegi olulisele aspektile: vanemate inimeste oskus valmistuda. Tulemus võib tunduda tõesti imelik, võttes arvesse, et vene emakeelega elanikkond on Eestis kehvemas tööturusituatsioonis,” ütleb Maripuu. Aga tema juurde minek maksab üsna palju, ma ei saa seda endale nii sageli lubada,” tunnistab Kristiina. Eesti Päevaleht tellis Turu-uuringute AS-ilt küsitluse, milles küsiti tuhandelt tööealiselt Eesti inimeselt, kas nad on viimase poole aasta jooksul kaalunud Eestist ära minekut. Käendlus krediit.

TÄISMAHUS: Üle kolmandiku meie inimesi kaalub Eestist.

. aastal, kui lõpuks avas oma tööjõuturu ka Saksamaa. Loomulikult kõik, kes välismaale minekut kaaluvad, selleni tegelikkuses ei jõua,” selgitab Anniste. „Ilmselt on üks põhjus selles, et väljarändamine on võrreldes varasemaga muutunud oluliselt lihtsamaks. „Mul on väga paljud tuttavad Soomes, kes ei kavatse tagasi tulla,” ütleb Kristiina. Küsitluse valim oli representatiivne, selle tulemused võib üle kanda Eesti rahvaarvule. Oma magistritöös naiste ja meeste rände motiive uurinud sotsioloogi Lee Maripuu arvates võib põhjus olla ka selles, et alati ei ajenda kodumaalt lahkuma üksnes rahasoov. Üle kolmandiku Eesti elanikest teenib palgatöö kõrval lisaraha. Seega, kui vaadata vaid välismaale tööle minemise soovi, siis see on viimase paari aastaga kahanenud. Vaesus on otsus: millise otsuse teed sina?. On selge, et vaba Euroopa tingimustes meelitavad suuremad palgad ja paremad toetused tihti inimesi mujale, kuid enamik otsustab siiski siia jääda.Loomulikult on tegu riiklikult tähtsa teemaga. Mida rohkem inimesi lahkub, seda rohkem on meil sõpru-tuttavaid, kes välismaal töötavad, ning nende abiga on ka endal seal lihtsam n-ö maanduda,” selgitab TÜ inimgeograaf Kristi Anniste. „Sarnast küsimust on Eesti inimeste käest küsitud sotsiaalministeeriumi korraldatud uuringute raames, kus uuriti Eesti tööealise elanikkonna rändepotentsiaali.

Enamik neist ütles, et lahkumissoov on tekkinud töö pärast, oluliselt vähem tahetakse lahkuda õppimise või pere tõttu. Sobiv koht laenu võtmiseks joomine on hea tuju laenamine. Üle kolmandiku Eesti elanikest teenib palgatöö kõrval lisaraha..

EESTI LASTEKASVATUSE ERIPÄRA: paanikas lapse karje – „ära.

Kommentit