Vallo Eenpalu

Hiljuti valmis uus tootmishoone, milles saab preparaate toota euronõuetele vastavalt ja siis ka turustada. Peale kanuumatka või loodusradu ootab külastajaid leil haagissaunas. Selleks on kasutatud ka eurotoetusi. Vallo Eenpalu. Toodang jõuab müüki suurimates Tallinna ja Tartu kauplustes, samuti Keilas ja Võrus. Nendest osa suundub Türki.  Edaspidi on plaan teha uus külmlaut. Pererahvas võtab aktiivselt osa külaelu edendamisest, peremees kuulub vallavolikokku ja on osalenud agaralt taluliidu tegemistes. Vanast lüpsimajast tehti piima töötlemise ruum, talumeierei, kus hakati jogurteid ja kohupiimakreeme valmistama. Põhiliselt oma vajaduse tarbeks ja riskide hajutamiseks on püsti pandud ka väike saekaater. Peremehe õlul on peamiselt põllutööd, pereneine keskendub loomakasvatusele. Majapidamine on tunnistatud eliit-klassi tõufarmiks, talu on Eesti Maakarjakasvatajate Seltsi liige. Nii lauda renoveerimiseks kui sõnnikuhoidla rajamiseks on kasutatud investeeringutoetusi. Väetisena kasutatakse ka Talleggi kanaläga. Peremees ja tema abikaasa Leen võtavad osa talupidajate ja noortalunike organisatsiooni tööst ning tutvustavad taluelu linnainimestele. Arvo Kuutok on oma kätega ehitanud ka uue talumaja ja abihooned. Veidi eemal jõekäärus on pererahva kena ja heas korras elamine, kuhu on muuhulgas rajatud ka väike mustikaistandus. aastate lõpul esimene Baltimaade talupidaja, kes muretses lauta arvutiga lüpsiplatsi, innustades teisigi talupidajaid lüpsmist moderniseerima. Kuigi varem on tegeletud ka köögiviljade, marjade ja jõulukuuskede kasvatamisega, on jäänud talu põhitegevuseks piimakarja kasvatamine. Eelmisel aastal rekonstrueeriti täielikult vana talumaja, kuhu tänulikud lapsed tegid ema jaoks korraliku käsitöötoa. Koostöös naabertalunikega on soetatud vajalikku põllumajandustehnikat ja ostetud ühismajandi-aegne kuivati-ladu, mida eurotoetuse abil hoogsalt uuendatakse.     Nutikate lahenduste kasutajad – Lau Raja talu, Raplamaa Asukoht: Raplamaa, Kehtna vald, Lau küla Tootmissuund: piimakarjakasvatus, lihaveisekasvatus Juba kaugelt jääb silma kogukas kaarhall, mis lähemal vaatlusel osutub laudaks. Loovat mõtlemist ja olemasoleva oskuslikku ärakasutamist on talus näha mujalgi. Tagantjärele vaadates teeks pererahvas oma talu majandamisel nii mõndagi teisiti, kuid miski vägi ei ole sundinud neid talupidamisest loobuma. Koos isaga on renoveeritud kolhoosi-aegne kuivatikompleks ja soetatud vajalikku põllumajandustehnikat – külvik ja traktor. Talus elab oma abikaasa ja nelja lapsega ka peretütar Tiiu. Sügavallapanuga ikka selleks, et rohkem sõnnikut saada, ning külm mitte selleks, et loomi karastada, vaid et võimalikult odav lahendus leida. Perenaine Aivi lüpsab, pojad Alvar ja Argo aitavad põllutöödel. aastal lõpetati piimakarja pidamine ja mindi üle lihaveisekasvatusele. Teadlasele kohaselt on Mihkelsoo valmistanud kõigi ravimtaimede toime kohta konkreetsed tabelid ja pannud nendest kokku teatmiku. Tehnika, eriti uue külviku, hankimist peab peremees ettevõtmise arengu juures eriti oluliseks. Tänu heale koostööle teiste kohalike ettevõtjatega suudetakse vajadusel pakkuda toitlustamist ja mitmekesist meelelahutust suuremalegi seltskonnale. Kuna võimsust jääb üle, osutatakse teenust teistele talupidajatele. aastal talu üle võtnud noor peremees osaleb ema mäletamist mööda talutöödel juba sellest ajast, kui heinapalli veeratada jaksas. Kahepeale suudetakse tehnikat jagada ja töid ajastada. Suurt rõhku on pandud karjamaade eeskujulikule kvaliteedile. Edaspidi on kavas soetatada ka oma kombain. Sellest suurem osa on mahetoodang. Veidenberg oli esimene eesti mees, kes oma lehmad külmlauta pani. Sealihatoodang läheb Otepää Lihatööstus Edgarile. aastal, kui praeguse peremehe Mihkli ema ja isa hakkasid Kagu-Eesti kuplite vahel ametlikult talu pidama, oli Männimetsa talul selja taga juba aastakümnete pikkune katkematu talupidamise traditsioon. Peale selle tuleb tootmisliinidelt mahlasid, mahlajooke, keediseid, marjajahusid ja püreesid. Eesti Talupidajate Keskliit. Tema vanaema oli kogenud ravitseja, kes valmistas preparaate ravimtaimedest ja muust looduslikust toorainest. Privaatses asukohas otse Keila jõe kaldal asub korralikult hooldatud laagriplats koos abirajatistega. Vallo Eenpalu. Talude taastamise järel, kui Pajumäe peremees aiandusega tegeles, soetas ta lehma, et sõnnikut saada. Vanast talust oli siis säilinud neli seina ja korsten. Üheskoos onuga, kes samuti naabruses talu peab, on soetatud vajalik tehnika.

Noor peremees paneb rohkem rõhku viljakasvatusele, mis on rohkem moodsa põllutehnikaga seotud. Tütar Anneli käis talumajandust õppimas Rootsi farmides ja on vanematel jõudumööda kodutalus abiks. Samuti hakati teravilja kasvatama ja sama tegevusega on plaan ka jätkata. Olemas on oma kuivati ja tehnika jaoks on mahukas masinakuur. Taimekasvatus on keskkonnasõbralik, vili läheb ennekõike oma sigadele, kes kompenseerivad väikese piimakarja tõttu saamata jäänud tulu. Kõik talutööd on aastaid tehtud vaid oma pere abiga.

Kaarel Eenpalu -

. Lüpsilehmade arvu ei saa suurendada, sest karjamaad on vähe ja osa nendest on kevadeti veel all. Iga aasta on hangitud juurde uut põllumaad, plaanis on tootmist laiendada ja palgata majapidamisse hea abiline. Peremehe sõnul ootab laut uut ideed. Investeeringutoetuste abil on soetatud vajalik põlluharimistehnika. Pererahvas jõudis mõttele kuivatada aed- ja metsamarjad krõpsudeks. Majanduslikult raskemad ajad on kannustanud pererahvast võtma kasutusele rohkem maad ja mitmekesistama loomakasvatust. Tatart kasvatatakse eelkõige tatramee saamiseks.    Peremees on lõpetanud Peterburi Tehnikaülikooli ja on erialalt elektrofüüsik. Praeguseks on taastatud elumaja ning rajatud hulk kõrval- ja abihooneid. Investeeringutoetuse abiga on Kolts tootmist laiendanud ja soetanud täismahla tootmise liini. Samuti töötab tsehhis Eestis ainulaadne marjade kuivatussüsteem. Kõik olemasolev on valmis saanud oma pere töö tulemusena ja ilma laenudeta. Ta käib regulaarselt tervendamisalastel täienduskoolitustel Sankt-Peterburis. Nimeta ükspuha mis pähe tulev tervisehäda ja Viira talu pererahval on tagataskust võtta ravimtaimede segu, mis selle puhul aitab. Kirg tehnika vastu ongi kujunenud talle püsivaks tööks. Vastavalt oma tervisemurele saab sealt näpuga järge ajades teada, mis aineid peaks sööma, lisatud on ka retseptid. Noor peremees ütleb, et ei kujuta enam ette, et palgatööle läheks. Seni on olnud põllumajandus noorele peremehele transpordiäri kõrval sisukas hobitegevus, mida isaga koostöös viljeletakse. aastate lõpul, nn Vene kriisi ajal, kui piima hind langes väga madalale, pidas ta paremaks hakata ise piima töötlema ja müüma. Perekond Muulmannid kohandasid soodsalt hangitud kaared väikese ümberehitusega lihaveiste uueks peavarjuks. Investeeringutoetuse abil on soetatud uus traktor. Uzbekistanis sündinud perenaine on lõpetanud Tartu Ülikooli ja on erialalt on filoloog. Nüüd jõuab talu toodang peale turgude ja ökopoodide ka suurematesse kaubanduskettidesse.. Kui teha, siis põhjalikult ja suurelt, sest investeerida tuleb niikuinii. Tahab olla ikka iseenda peremees. Laenu refinantseerimine tähendab sisuliselt uue, suurema laenu võtmist. Peede talu oli üks esimesi Võrumaal, kuhu jõudis SAPARDi toetus. aastast taastatakse peremehe vanaisa talu. Oma töötajatelt ootab ta kaasamõtlemist ja huvi valdkonna vastu. aastatel ja varasemalt tegeles pererahvas seal piimatootmisega. Takkasaare talu on hea näide sellest, et talupidamise puhul on tootmise suuruse ja kasumlikkuse kõrval olulised ka elulaad, korras kodu ning puhas ja hooldatud looduskeskkond. Sajandivahetusel hakkas ta teiste seas silo eeliseid propageerima. Paljud selle aja loomakasvatajad ütlesid Veidenbergi ideed kuuldes, et oi, nii küll ei tohi! Elu on näidanud vastupidist – nüüd elab suurem osa Eesti lehmi külmlautades.

Politseiagent ei ilmunud viis korda kohtusse, kohtunik aga.

. Praeguseks on ta andnud ettevõtmise üle tütrele Annikale. Nõukogude korra ajal, kui talupidamine ametlikult likvideeriti, jäi pere kohapeale elama ja lehmi peeti kogu aeg edasi

Kommentit